Terviseks!
Kaarel Nurmsalu_121_141.JPG ciabatta_edit_DSC_0196.jpg

Liikumine on tihedalt seotud toitumisega

Martin Mooses

 

Toitumisel on oluline osa meie liikumistegevuses. Tähtis on pidevalt jälgida, mida sööd. Kehalise koormuse suurenedes vajab meie keha rohkem energiat ning järjest olulisemaks muutub toitumise jälgimine. Peaaegu kõik, mida sööme või joome sisaldab energiat, kuid liikumise juures muutub oluliseks, kuidas organism saadud energiat treeningul kasutada suudab. Regulaarne kehaline tegevus aitab organismil suurendada energiakulu ning parandada ainevahetust. Ülekaalu peamine põhjus on selles, et organism saab energiat rohkem kui kulutab ehk me saame toiduga rohkem energiat kui liikudes kulutame. Märgatavast ülekaalust ei ole võimalik vabaneda ainult liikumise abil. Kehakaalu alandajale on parim variant liikumise ühendamine toitumisharjumuste muutmisega.

Sellest, kas söödud toit on rasva- või süsivesikuterikkam, hakkab sõltuma kui kiiresti ja efektiivselt saab keha kasutada söödud toidust energiat. Sama koguse rasvase toidu söömisel saame kokkuvõttes rohkem energiat, kuid seda kasutada on tunduvalt keerulisem, kui vähese rasvasisaldusega toidu söömisel. Süsivesikute vähesuse korral tekib treeningul kiiremini väsimus ja peame varem treeningu lõpetama. Põhjus on selles, et süsivesikute varud meie organismis on suhteliselt tagasihoidlikud võrreldes rasvavarudega. Näiteks on 60 kg kaaluva naise süsivesikutevarud ligikaudu 1700 kcal, samas kui tema rasvavarud on 108 000 kcal. Seega on süsivesikud kõige esmasema tähtsusega energiaallikad töötavatele lihastele. Põhjusel, et süsivesikutevarud on väikesed, nende kulu aga suur, on vajalik organismi normaalse talitluse ja kehalise võimekuse säilitamiseks kindlustada süsivesikute suur osakaal toidus (55-60%). Mida kõrgema intensiivsusega on kehaline pingutus, seda suurem on süsivesikute osakaal töötavate lihaste energiavarustuses.

Uuringutest on leitud, et kõrge süsivesikute sisaldusega toidu söömisel (toidus 65% süsivesikuid) on kehaline töövõime ~25% kõrgem, kui kõrge rasvasisaldusega toidu söömisel (toidus 62% rasvu). Rasvu ei ole kehalisel tööl võimalik nii kergesti kasutada kui süsivesikuid. Rasvade kasutamine energiaks on võimalik vaid aeroobsel (rahulikul ja kauakestval) pingutusel ning neid saab efektiivselt „põletada” vaid koos piisava hulga süsivesikutega.

 Liikumine ja toitumine on omavahel tihedalt seotud. Aktiivsed liikujad peaksid pöörama tähelepanu toitumisele ning järgima lihtsaid toitumise põhimõtteid. Toit määrab väga suurel määral selle, kui palju ning kui efektiivselt jõuad liikuda, liikudes kaalu alandada ning tervist parandada.

 

Kasutatud materjalid

1.      Fogelholm, M., Vuori, I. Terveysliikunta. Kustannus Oy Duodecim, 2005.

2.     Jalak, R., Ööpik, V. Sportlase toitumine. Tallinn, 2005.